planeerija:
Annabel Mett
klient:
KOV
aeg:
2 kuud
tüüp:
Avalik ruum
strateegia:
Kujunduslahendus
kuupäev:
Jaanuar 20, 2023

Kuressaare rannaala asub Saaremaa vallas Kuressaare linna lõunaosas Tori lahe ääres. Piirkonda ümbritsevad Kuressaare loss, elamurajoon, staadion, spaa ja hotellid. Linnaehituslikult on planeeringuala edelasuunaline, alast põhja pool asub kesklinn. 

Kuressaare puhkeala on üldiselt tuntud kui üsna avatud ja looduslähedane maastik, kust avaneb vaade linna vaatamisväärsusele. Abaja kallastele on paigaldatud individuaalsed istumispingid ning tuuletõkkeks rajatud madalpõõsashaljastus ja kõrghaljastus. Kasutatavuse poolest on piirkond üldjoontes tsoneeritud kaheks, turistide seas on aktiivsemad Tori abaja lääne- ja põhjakallas, kus asuvad suuremahulised spaahotellid ning Ujula abaja kallas on valdavalt linlaste kasutuses. 

Arvestades krundi sidusust merega ja vanalinna vahetut lähedust ning tugevat seost linnusega, on rannaalal tugev potentsiaal. Suures osas on koha omapära säilinud ka tänu autoliiklusest vabana hoidmisele ja hõredale hoonestusele, mis säilitab olemasoleva inimmastaapsema avaliku ruumi. Piirkond on üsna avar, kuid hea ligipääsetavusega ja ühendusega teiste linnaosadega.

Kuressaare ranna puhkeala projekt "Kodune ja hubane"

[88 974m2]

projektala

[5]

analüüsid

[3]

osapooled

Kontseptsioon

Antud projektlahenduse kontseptsioon lähtub rahuliku ja kaasaegse rannaala põhimõtetest. Võimaluste piires on säilitatud olemasolev kõrghaljastus, mis on heas seisukorras. Hubasuse ja privaatsuse tagavad nõlvad, mis hoiavad tagasi ka meretuult. Lisaks loodusmaastiku muutustele on alale kavandatud maa-alune valgustus, mis tagab turvalisuse ja piirkonna eelmainitud hubasuse. 

Rannahoonega liitub terrassi juurdeehitus, kus igaüks saab varju all, kuid värskes õhus istet võtta. Terrassi pikendus jätkub mööda randa, jõudes lõpuks vaateplatvormile, mis ei takista suplejaid vette laskmast. Vaateplatvormilt avaneb vaade nii merele kui ka lossile.  Piirkonda on rajatud rohkem teid, et võimaldada mugavat liiklemist jalgratturite ja jalakäijate vahel, välistades kokkupõrked. Selle tulemusena on loodud ka märgadele tingimustele vastupidavad jalgrattahoidjad. Materjalidena kasutatakse enamasti puitu ja metalli, vähem klaasi.

Ala on aastaringselt kasutatav tegevustega nii suvel kui talvel, igale kasutajagrupile.